Maanteeamet leiab, et Eestis eri teetüüpidel ja teelõikudel kehtestatud kiiruspiirangud ei vasta maanteede tegelikule olukorrale ja liiklusohutuse tasemele ning vajavad põhjalikku ülevaatamist.
- Tallinna-Tartu maanteelõik, kus suviti võib sõita kuni 110 km/h. Foto: Raul Mee
Maanteeameti liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe küsib: kas Haanja kuppelmaastikul peaks saama sõita sama piirkiirusega nagu sirgel Tallinna-Tartu maanteel?
"Enamasti ei sõltu suurim lubatud kiirus tee tegelikust geomeetriast, liiklus-, ilma- ja nähtavustingimustest, teekatte seisundist. Nii on tavapäraselt suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h neljarajalisel I klassi maanteel, aga ka kruuskattega üherajalisel kõrvalteel, seda nii halva nähtavuse kui ka parimate liiklemistingimuste korral," ütles maanteeameti liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe
Eesti Päevalehele.
Kirsimäe sõnul on see viinud olukorrani, kus paljud liiklejad ei taju sõidukiiruse piiramise tagamaid ja argumente ning ületavad seda ka siis, kui see toob kaasa järsult suurenenud riski.
"Kiirust hakatakse vähendama seal, kus tee ei võimalda kiiremalt sõites ohutult punktist A punkti B jõuda," lisas ta.
Seotud lood
Kuigi mõni aasta tagasi tehti maanteeametis suurpuhastus, levivad seal taas hallid altkäemaksuskeemid.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.